გზავნილი
1. AC MILAN (Off)
[ 13 Oct 2013, 8:17 ]
qalur onkologiur daavadebebs shoris sardzeve jirkvlebis kibo yvelaze xshiria. amitomac bunebrivia, mastan dakavshirebit bevri kitxva chndeba: ratom aghmocendeba igi da rogor vebrdzolot? daavadebis diagnostika droulad rogor movaxdinot? daavadebis ganvitarebis albatobas ra amcirebs? am daavadebis done ratom aris ase maghali?

riskis faqtorebi hormonuli fonis darghveva. qalis sasqeso hormonebis – estrogenebis – maghali done daavadebis ganvitarebis risks seriozulad zrdis. yvelaze xshirad foni menstrualuri ciklis darghvevis, gviani pirveli mshobiarobis, abortebis, ushvilobis gamo izrdeba. asakobrivi problemebi. michneulia, rom 35 wlis zevit qalebshi sardzeve jirkvlebis kibos ganvitareba 25–30%– it imatebs. am shemtxvevashic, rogorc wesi, daavadebis dziritadi mizezi hormonuli fonis darghvevastanaa dakavshirebuli. amitom 35 wlis shemdeg sardzeve jirkvlebis regularuli gamokvleva aucilebelia. genetikuri winaswarganwyoba. tu dedis xazit vinme (deda, deida, bebia an da) mkerdis kiboti avadmyofobda, am shemtxvevashi daavadebis aghmocenebis riski 20–25%–it izrdeba. amitom genetikuri gamokvlevis chatareba aucilebelia. is advili da swrafia. pacientisgan sisxls igheben da ramdenime dghis shemdeg eqimma icis, misi sardzeve jirkvlebis kibos gamomwvevi geni ra mdgomareobashia. es geni yvela qals aqvs, magram sakitxavi isaa, "fxizlobs" tu "sdzinavs". tu kibos geni aqtiurad mushaobs, mashasadame, daavadebis aghmocenebis riski maghalia. am shemtxvevashi qalma metad yuradghebit unda adevnos tvali tavs, daicvas specialuri dieta da gamokvleva regularulad chaitaros. gviani menopauza sashishi daavadebis risks amaghlebs. tu menstruacia 53–55 wlamde shenarchunebulia, es cudi nishania, magram arc naadrevi menstruaciaa kargi. tu gogonebshi pirveli cikli 10– 11 wlamde dafiqsirda, es eqimistvis signalia fxizlad iyos. simptomebi sardzeve jirkvlebis kibo – es aris mkvrivi warmonaqmni, romelic sheidzleba rogorc mtkivneuli, aseve umtkivneulo iyos. simsivnis konturebi araertgvarovania, garshemo qsovilebtan mchidrod dakavshirebuli, amitom warmonaqmni umodzrao konglomerats hgavs. simsivne isinjeba fexze mdgom da mwoliare mdgomareobashi. arsebobs kibos ramdenime saxesxvaoba.

simsivne sheidzleba iyos rbil qsovilshi, sardzeve jirkvlis sadinarebshi, aseve gamoyofen dvrilis kibos. simsivne, romelic sardzeve jirkvlebis qsovilidan izrdeba, tavs didxans ar amjghavnebs. sheidzleba ramdenime weli gavides da mkerdshi shemdeg gachndes diskomforti, romelic menstruaciis win dzlierdeba. xelit sheidzleba gluvi an usworo konturebiani gamkvriveba moisinjos. tandatan dvrilebis sheweva– chavardna xdeba. sadinarebis kiboc did xnis ganmavobashi ar vlindeba. shemdeg chndeba tkivili, dvrilebidan gamonadeni, zogjer sisxlianic. rac sheexeba dvrilis kibos, aq surati sakmaod natelia. dzudzus tavi saxes icvlis. qals tkivili an diskomforti awuxebs.

tanamedrove diagnostika winat sardzeve jirkvlebs rentgenis daxmarebit ikvlevdnen. axla magnitur–rezonansuli mamografia ketdeba. metodi absoluturad uvnebelia. misi sashualebit 1mm–is zomis umciresi cvlilebebis gamokvleva xdeba. tu magnitur–rezonansuli tomografiis chatarebis sashualeba ar gaqvt, chveulebrivi mamografia (rentgenuli gamokvleva) gaiketet. 40 wlidan mamografiis chatareba sakmarisia 2 weliwadshi ertxel, 50 wlis shemdeg – weliwadnaxevarshi ertxel, xolo 60 wlidan – weliwadshi ertxel. vinc riskis qveshaa, isini individualur programas unda mihyvnen. shegaxsenebt, rom simsivnis warmoqmnidan mis pirvel gamovlenamde periodi sashualod 13 welia. amitom daavadebis droulad gamomjghavneba tavis gadarchenis ertaderti gzaa.

damoukidebeli gamokvleva specialistebis rchevit, damoukidebeli gamokvleva tveshi ertxel, menstruaciis damtavrebidan mexute– meshvide dghes chaitaret. klimaqsis periodshi myofma qalebma mkerdi yoveli tvis ertsa da imave ricxvshi unda sheamowmon. damoukidebeli gamokvleva iwyeba qveda sacvlit. aseve sachiroa biusthalteris shiga mxaris gulmodgined datvaliereba imis gasagebad, dvrilebidan gamonadeni xom ar aris

. shemdeg mkerdis vizualuri datvaliereba iwyeba. procedura tardeba sarkis win or mdgomareobashi: chamoshvebuli da aweuli xelebit. pirvel rigshi, sachiroa mkerdis kanisa da dvrilebis shemowmeba, rata darwmundet, gamonayari, naxetqebi, laqa xom ar aris. aseve yuradgheba eqceva mis sisxldzarghvovan surats. erti dzudzus meorestan simetriuloba sheamowmet. shemdeg sardzeve jirkvlebis titebit mosinjvaze gadadit. procedura xelisgulebit akuratulad chaitaret. marcxena mkerdi marjvena xelisgulit moisinjet, marcxena – marjvenati. titoeuli sardzeve jirkvali warmodgenit 4 nawilad gayavit. gansakutreubli yuradgheba zeda gareta nawils miaqciet, xshirad patologiuri procesi swored iq lokalizdeba. palpacia swored am nawilidan daiwyet da saatis isris mimartulebit imodzravet. jer gareta naxevari moisinjet, shemdeg – shignita. imave metodit orive mkerdi mwoliarem titebit moisinjet. tu mkerdis romelime nawilis mimart echvi gagichndat da fiqrobt, rom gansxvaveba ipovet, mkerdze xelebi gadaijvaredinet, ertdroulad titebit orive sardzeve jirkvali mosinjet da ertmanets sheadaret. normashi mkerdis qsovili ertgvari, elastikuri da umtkivneuloa. tu sardzeve jirkvalshi gamagrebuli nawili aghmoachinet, diagnozi tavs tavad aravitar shemtxvevashi ar dausvat, saswrafod eqim–mamologs mimartet. is aucilebel gamokvlevas chagitarebt, diagnozs dagisvamt da mkurnalobis mravali metodidan ert–ert shegirchevt. sasargeblo produqtebi kibos ganvitarebis riskis shesamcirebeli wamlebis archeva – mxolod da mxolod eqimis prerogativaa. mati danishvna mkacrad individualuria. amitom megobris rchevit, reklamit da a.sh. preparatebis tvitneburad migheba yovlad daushvebelia.

kibos profilaqtikashi didi mnishvneloba aqvs kvebas. meniushi rac sheidzleba xshirad chartet witel–narinjisferi xili da bostneuli. matshi arsebuli karotinoidebi f vitaminis winamorbedia, romelic kibos sawinaaghmdego ert–ert dzlier sashualeba itvleba. misi deficitis dros onkologiuri daavadebebisken midrekileba aghinishneba. karotinoidebis momwodebelia: witeli vashli, stafilo, pomidori, charxali, sazamtro, atami da gargari. isini yvela asakis qalistvis aucilebelia. rac sheexeba kombostos, is sheicavs specifikur nivtierebas – indols, romelic qalis hormonul fons cvlis da mas ujredebis avtvisebiani gadagvarebisgan icavs. amitom mshvenieri sqesis warmomadgenlebma yoveldghiurad unda chamon nebismieri saxis umi kombosto. saqme isaa, rom termuli damushavebis dros indoli ishleba da tavis unikalur tvisebas kargavs. igive xdeba momzadebuli kerdzis xangrdzlivad shenaxvis drosac.
[Pasuxi][Cit]|
2. AC MILAN (Off)
[ 13 Oct 2013, 8:18 ]
wyaro.presa.ge
[Pasuxi][Cit]|
3. bZzziki (Off)
[ 17 Oct 2013, 10:11 ]
Dedas stkioda Da guli miskdeboda. Sabednierod,araferi schirs.
[Pasuxi][Cit]|

პასუხი თემაზე
მთავარ გვერდზე
Save .txt

პლიუსი თემას